2019 – Ülle Laasner, kauaaegne Raplamaa tervisedendaja
2020. aastal on paikkonna tervisedenduse 25. sünnipäev – 1995. aastal alustasid tööd maakondades, maavalitsustes, tervisedenduse spetsialistid. Ülle Laasner on Raplamaal tervisevaldkonda juhtinud üle 20 aasta – ta on töötanud Raplamaa tervisedendajana aastast 1999.
Raplamaa edu võti on tugeva struktuuriga tervisedenduslikud võrgustikud – tulemuslikult tegutsevad nii turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu kui uimastiennetusnõukogu, pea 20 aastat toimis ka trauma-nõukogu, mis lõpetas tegevuse 2017. aastal.
Ülle Laasner on algatanud ja olnud eestvedajaks maakonna mitmetele liikumistele: 1997. aastal inimeseõpetuse ainesektsioon, 1998. aastal tervist edendavate koolide liikumine, 2005. aastal Eesti Punase Risti Raplamaa Selts, ta on entusiastlik Naabrivalve fänn, olles ise nii mitmete sektorite looja kui maakondliku võrgustiku eest seisja. Ta on loonud tugirühmasid ja MTÜsid. Aastal 2015 koostas ta paikkonna tervisedenduse 20. sünnipäevale pühendatud raamatu paikkonna tervisedenduse ajaloost.
Raplamaa on olnud eesrinnas kohalike omavalitsuste tasandi tervisedenduse aredamisega (aastast 2004), avaliku sektori toitlustuse arendamisega (aastast 1999), aastaid tegeleti maakonnas tema eestvedamisel vigastuste ennetamisega. Tänaseks on see valdkond päädinud koha leidmisega siseturvalisuse arengukavas, Raplamaa on jaganud oma kogemusi nii rahvusvahelisel kui riiklikul tasandil.
Raplamaal oli eelmisel sügisel XXIII tervist edendav konverents, maakonna meedia on hea koostööpartner elanikkonna harimisel – nii kohalik ajaleht, kus on ilmunud aastast 2000 tervise erilehed kui kohalik raadio, kus aastast 2011 on eetris raadiosaated tervise ja turvalisuse teemadel. Poolteist aastat on olnud tervisesaade eetris lausa iganädalaselt (saade Tervist!). Raplamaa esimene terviseprofiil nägi ilmavalgust 2005. aastal, 5 aastat varem kui enamusel Eesti maakondadest.
Ei ole vist Eestis maakonda, kellele Raplamaa poleks ühel või teisel moel abikätt ulatanud koolituste või kogemuste jagamise näol.
Endise kehalise kasvatuse õpetajana on ta siiani spordiga väga seotud juhtides Rapla Sulgpalliklubi Valge Hani tuues viimase paari aasta jooksul Raplamaale massidesse sulgpalliharrastuse – täna mängib sulgpalliklubi eestvedamisel Raplamaal regulaarselt sulgpalli sadakond väikest ja suurt inimest.
2017 – Elari Hiis, omavalitsuste tervise arendaja
Tunnustab tervise- ja tööminister Jegeni Ossinovski
Elari Hiis on Rapla maakonna tervisenõukogu liige aastast 2010 ja selle esimees viimased kaks aastat.
Elari Hiis on aga ameti poolest aastast 2005 olnud Käru vallavanem, enne seda kolm aastat Käru Vallavolikogu esimees. Ta on Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees käesoleval valimisperioodil.
Elari ongi olnud maakonna tervisenõukogus Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindajana, poliitikute esindajana. Läbi tema on Raplamaa poliitikud rahvatervise teemadega väga hästi kursis olnud. Kui Tervise Arengu Instituut alustas rahvatervise seaduse uuendamise protsessiga, haarati sellesse ka Elari Hiis, kes andis töörühmas seaduseloomesse sisendeid omavalitsuste esindajana. Viimased aastad on Elari koostöös Tervise Arengu Instituudiga (projekt „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades”) koolitanud mitmete maakondade omavalitsusliite (vallavanemad ja volikogude esimehed) – nt Läänemaal, Lääne-Virumaal, rääkimata Raplamaast, kus Raplamaa Omavalitsuste Liit on saanud koolitust lausa kolmel korral.
Elari Hiis seisab aktiivselt Raplamaa omavalitsusjuhtide seas ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuses tervisedenduse eest tuues vallavanemate kogu ette teemasid, mis võib-olla ei ole kõige populaarsemad, kuid mis on rahva (sh laste) tervise seisukohalt olulised (nt kooli- ja lasteaiatoitlustuse teemad), samuti on ta seisnud selle eest, et maakonna tervisedenduslikud tegevused on omavalitsuste liidu poolt saanud rahastatud (Raplamaa OL on rahatanud terviseprojekte väga hästi, iga-aastaselt 2 000 -3 000 € ulatuses). Elari esindab maakonna tervisenõukogu ka 2016. aasta algul loodud maakonna turvalisuse nõukogus, kuhu kuuluvad erinevate turvalisust tagavate organisatsioonide juhid.
Käru vallavanemana on ta panustanud oluliselt ka Käru valla inimeste tervisesse – ta on Käru valla tervisenõukogu, mis on maakonna üks aktiivsemaid kohaliku tasandi tervisenõukogusid, aktiivne liige. Traditsioonilised on südamekuul rattamatk vallavanemaga – kes ei tahaks oma vallavanemaga koos matkata! Ta on rajanud väikesesse Käru valda (ca 600 inimest) Leader programmi toel suurepärase terviseraja koos mänguväljaku ja muude atraktsioonidega, mida aktiivselt kasutatakse. MTÜ Käru Tuletõrje Seltsi juhatuse liikmena on ta selle seltsi arengusse väga palju panustanud, sest maakonna äärealale riiklik pääste jõuab häda korral suhteliselt hilja. Leader meetmest on saadud Elari juhtimisel toetust Käru pritsumaja renoveerimiseks. Elari on ka aktiivne Kaitseliidu liige – ta on Kaitseliidu Rapla maleva pealiku abi ja juhatuse liige. Väikeses vallas tagavad turvatunde just sellised inimesed!
Elari on aktiivne rahvatantsija ja kultuurivedur – ka see on tervisedenduse üks oluline osa!
Elari on kuulunud 2011. ja 2014.aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juurde moodustatud üle-eestiliste laulu- ja tantsupidude korraldustoimkonna koosseisu nn E-teami juhina ehk vabatahtlike juhina. Tema ülesanne on olnud väljakuplatside, rongkäigu ja toitlustuse korraldus ning teenindamine. Elari kuulub ka Rapla maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni ning on aastaid olnud maakonna laulu- ja tantsupeo rongkäigu korraldaja. 2016.a maakonnapeo ajal oli ta samuti vabatahtlike pealik, kelle vastutusalaks oli rongkäigu liikluskorralduse turvamine, peoplatsi ja toitlustuse korraldamine. Elari oli 2015.aastal Helsingi Mardilaadal toimunud Raplamaa kui fookusmaakonna tutvustamise projektijuht.
See on uskumatu, kui palju üks inimene teha jõuab – ja seda oma valla, oma maakonna rahva heaolu ja turvalisuse suurendamiseks!
2016 – Liivia Vacht, vaimse tervise edendaja
Tunnustab tervise- ja tööminister Jegeni Ossinovski
Liivia Vacht on Raplamaal tegutsenud terve oma tööalase karjääri. Tema südameasjaks on olnud laste ja eeskätt poiste vaimne tervis. Alustanud oma tööalast tegevust Järvakandi Abikooli internaadi kasvatajana, on ta tänaseks erapraksises perelepitaja, koolitaja ja eripedagoog.
Liivia on erialalt eripedagoog-nõustaja. Ta on töötanud noorsoopolitsei inspektorina, kooli logopeedina ja põhikooli klassijuhataja ning inimeseõpetuse õpetajana. Kogu tema tööalane tegevus on olnud seotud abivajavate lastega. Oma igapäevatöös on ta puutunud kokku paljude emotsionaalselt häiritud ja sageli vääriti mõistetud laste ja noorukitega ning see on ajendanud teda pidevalt end täiendama. Lisaerialana omandas ta andragoogi ja perelepitaja kutse. Ta on viinud läbi täiskasvanute koolitusi nii maakonnas kui ka väljaspool maakonda. Pikki aastaid on Liivia koostöös Eesti – Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudiga osalenud mitmetes suurprojektides, mis suunatud laste ja noorukite vaimsele tervisele.
Aastatel 2008-2014 töötas Liivia Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuses õppenõustamise koordinaatorina, sel ajal moodustas ta maakonna koolide tugispetsialistide ainesektsiooni, kuhu olid koondunud kõik koolipsühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaalpedagoogid. Ta on olnud abiks ja koolitajaks erinevate lapsevanemate tugigruppide moodustumisel ja tegutsemisel.
Perelepitusteenust on Liivia osutanud Raplamaal aastast 2009, mis praeguseks on tema põhitöö erapraksises. Perelepitus on kohtuväliste perevaidlusküsimuste läbirääkimisprotsess perelepitaja kaasabil. Eriti on see oluline lapsi ja nende elukorraldust puudutavates küsimustes pärast vanemate lahutust või lahku elama asumist.
Liivia Vacht on 1996. aastast psühholoogilise kriisinõustamise võrgustiku liige ja 1991. aastast Raplamaa Usaldustelefoni vabatahtlik vastaja. Liivia on olnud Rapla maakonna uimastiennetusnõukogu liige aastatel 2000-2009, Rapla maakonna tervisenõukogu liige aastast 2008, töötas aastatel 2007-2009 Rapla maakonna tervisedendajana, on olnud aastast 2009 Eesti Lepitajate Ühingu juhatuse liige ja Eesti Haiglaõpetajate Seltsi liige.
Liivia Vachti panus Raplamaa psühhosotsiaalse keskkonna parendamisel on olnud väga suur.
2015 – Tarmo Peterson, tervise edendaja teises sektoris
Tunnustab tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Tarmo Peterson on ettevõtlik inimene – tegutsenud nii avalikus kui erasektoris. Rapla maakonna traumanõukogusse kuulub ta aastast 1999, kuhu ta kutsuti kui Kohila vallavanem. Sellest ajast, kui ta antud poliitiliselt ametikohalt lahkus, on ta olnud eraettevõtja ja jätkanud osalemist traumanõukogu töös ning panustanud vigastuste ennetamise valdkonda Raplamaal.
Kuna tema spetsialiteediks on arendustegevus, siis on ta oma sellealaseid oskusi rakendanud tervisedenduses ja vigastuste ennetamisel juba 15 aastat. Tänu temale leidis maakonna traumanõukogu süsteemse olemuse ja tegutsemisesuunad aastal 2000. Ta on viinud läbi maakonna elanikkonna vigastushaigestumuse analüüse Eesti Haigekassa andmete baasil, panustanud maakonna terviseprofiili andmete ning erinevate kohalike uuringute analüüsi. Ta on viinud läbi nii maakondlikule kui vabariiklikule tervisedendajate võrgustikele ja ka nt maakonna planeeringu- ja ehitusspetsialistidele koolitusi, mille eesmärgiks on ohutu ja turvalise keskkonna planeerimine, aga ka turvalisuse filosoofilisi mõttearendusi. Nt terminid sisemine ja välimine turvalisus, mida tänasel päeval kasutatakse juba erinevates arengukavades, on Tarmo sõnavaras juba 15 aastat. Ta on koostanud maakonna terviselehte aastate jooksul mitmeid artikleid.
2009. aastal korraldasime Raplamaal „Kõige turvalisema valla“ konkursi, mille hindamis- ja analüüsi süsteemi looja oli Tarmo. Selle konkursi raames on Tarmo hoidnud silma peal kõikidel maakonna omavalitsuste arengukavadel ja planeeringutel turvalisuse aspektist lähtuvalt.
Tarmo Petersoni staatus maavanema traumameeskonna korraldusel ongi – ettevõtja. Traumanõukogu liikmed ei ole meeskonna loomisest saadik saanud kunagi palka ega kompensatsiooni, see töö on olnud vabatahtlik ja parima sooviga panustada inimeste heaollu.
Tavapäraselt on tervisenõukogudes esindatud avaliku ja kolmanda sektori inimesed. Selliseid erasektori esindajaid, teise sektori panustajaid, on tervisedenduses väga vaja. Eeskätt ka selleks, et tajuda teise sektori tähtsust, võimalusi ja olulisust riigi arengus.
Rapla maakond on aastatel 2004-2015 rahvusvahelise Safe Community võrgustiku liigu ka tänu ka Tarmo Petersonile.
2014 – Toomas Tõnisson, laste vigastuste ennetaja
Tunnustab sotsiaalminsiter Taavi Rõivas.
Raplamaa mees Toomas Tõnisson on programmi „Otsi Otti“ (ehk eksinud laps metsas) Eestisse tooja, selle programmi väljaarendaja ja Eestis ellu viija.
„Otsi Otti” programm on saanud alguse Ameerikast nimetuse all “Kallista puud” 80. aastate alguses. Sealt laienes programm Kanadasse, Uus-Meremaale, Inglismaale ja Rootsi. Eestisse jõudis programm Toomase eestvedamisel 1996. aastal Rootsist (Hita Vilse) nimetuse all “Otsi Otti”. See programm annab lastele esmased vajalikud teadmised juhuks, kui nad mingil põhjusel ei leia koduteed. See õpetus on lihtne ja lastepärane, sisaldab palju mängulisust. Kui laps on need teadmised juhendaja kaasabil omandanud, võime loota, et ta suudab aidata iseennast juhul, kui ta on eksinud. Otsi Otti programmi arendamine saigi alguse Rapla maakonnas pilootprojektina – Rapla ja Vigala valdade lasteaedades. 1998. aastal moodustati Toomase eestvedamisel Kodanikukaitse Selts, kes selle programmiga üle Eesti aktiivselt tegeles. Koolitused lasteaiaõpetajatele on toimunud kõikides maakondades, küll kümmekond aastat tagasi.
Rapla maakonna vigastuste ennetamise programmi raames on alates 2002. aastast toimunud Otsi Otti koolitused. Oleme koolitanud mitmeid gruppe õpetajaid, aga ka lapsi. Aastast 2003 on Raplamaal igal kevadel Otsi Otti nädal, kus kõik koolieelikud kordavad maakonna neljas keskuses toimuvatel õppustel üle metsa eksimise teadmised ja praktilised oskused. Raplamaal on viimase kümne aasta jooksul saanud metsa eksimise õppust üle 3000 koolieeliku!
Tänu heale koostööle Rootsi Tsiviilkaitseliiduga, on Toomas toonud Eestisse Rootsist ka „munakiivri“ (näidisvahend minikiivrist, millega tehakse toore munaga katseid kiivri olulisusest), millega me alustasime laste koolitamist Raplamaal kõikides lasteaedades 2003. aastal (kõik lasteaiad said ka selle näidisvahendi vigastuste vältimise projekti raames) ning aastaid hiljem võttis selle ülesande endale Maanteeamet ja tootis juba üle Eesti neid kiivreid. Samuti oleme tänu Toomasele Rootsist toonud sisse suumõõdutorud perearstipraksistele. Suumõõdutoru on näitlik vahend kuni kolmeaastase lapse hingamisteede suurusest ja sellesse mahtuvate ja last lämmatavate asjade mõõtmiseks.
Toomas Tõnisson on olnud aastaid aktiivne sidusrühmade koolitaja ka koduvigastuste ennetamise teemal (lasteaiaõpetajate abid, avahooldustöötajad, õpetajad, pereõed jpt). Samuti on Toomas aktiivselt osalenud aastast 2008 „Kaitse end ja aita teist“ Raplamaa ohutuslaagrite korraldamisel 6. klassidele ning laagrites erinevate ohutusteemaliste töötubade juhtimisel (talulapse ohutus, metsa eksimise vältimine jms).
2013 – Aivo Sildvee, kohaliku omavalitsuse tasandi tervisedendaja, liikumine ja tervislik toitumine
Tunnustab sotsiaalminsiter Hanno Pevkur.
Aivo Sildvee on olnud Kaiu Põhikooli direktor aastatel 1989 -2001. Kaiu Vallavalitsuses töötab ta spordinõunikuna aastast 2001. Aivo Sildvee on Rapla maakonna Spordiliidu juhatuse esimees (alates 2008), praegu on käsil teine hooaeg juhatuse eesotsas. Ta on sellel mittetulunduslikul ametikohal maakonna spordielu arengusse aktiivselt panustanud. Aivo Sildvee on ka Eesti Koolispordiliidu revisjoni-komisjoni esimees, Eesti Olümpiaakadeemia Raplamaa koordinaator ja üldkogu liige ning Kaiu Spordiklubi juhatuse esimees.
Rapla maakonna esimene kohaliku omavalitsuse tasandi tervisenõukogu moodustati Kaiu vallas Aivo Sildvee eestvedamisel 2006. aasta septembris. Praeguseni on Aivo Sildvee olnud tervisenõukogu juht ja on tervisedendust entusiastlikult tähtsustanud nii oma valla kui ka maakonna tasandil. Kaiu vald on olnud üks eesrindlikumaid omavalitsusi tervisedenduses nii Raplamaal kui Eestis.
Aivo Sildvee on valla tervise- ja spordivaldkonna juhina läbi viinud mitmeid valla tervisedenduslikke projekte. Kaiu vallas koostati terviseprofiil 2010. aasta alguses ja 2010.aastal esitas Kaiu vald Euroopa Sotsiaalfondi avatud taotlusvooru terviseprojekti, mis rahastati ühena vähestest projektidest Eestis ning mis viidi edukalt ellu 2011.aastal. Viimase kahe aasta tegemisteks on tervisliku eluviisi toetamise projektid tööealisele elanikkonnale, nagu puu- ja köögiviljakampaania raames toimunud kokanduskursused pereemadele ning alkoholi liigtarvitamist ennetavad koolitused.
Kaiu vald võitis 2012. aastal üleriigilise puu- ja köögiviljakampaania konkursi „Sööme ära!“, milles osales 12% valla elanikkonnast. Traditsiooniliseks on saanud aastast 2005 südamenädala kampaania korraldamine Kaiu vallas. Need üritused on populaarsed vallaelanike hulgas, samuti ka ülemaailmsed südamepäevad ja tervisevõtmes tähistatav rahvusvaheline eakate päev.
Üheks populaarseks ja tervislikku toitumist propageerivaks ürituseks on olnud sügisandide näitus üleriigilise toitumiskampaania ajal, kus oli 2011.aastal näiteks 348 eksponaati. Kohale toodi kõikvõimalike omakasvatatud aiasaadusi, isevalmistatud hoidiseid, erinevaid õuna- ja kartulisorte, aga ka ravim- ja maitsetaimi ning metsaande, mis kasvanud Kaiu maadel. Näitus lõppeb alati „rohevahetusega“, kus iga eksponaat leiab endale uue omaniku. See hea praktika näide on ka üleriigilises tervist toetavate tegevuste andmebaasis (terviseinfo.ee).
Aivo Sildvee eestvedamisel valmis 2010. aastal Kaiu valla terviserada (Leader projekti toetusel), mis on aktiivselt kasutatav valla elanike poolt, samuti miniareena kohaliku kooli juures, võrkpalliväljakud ja mitmed teised spordirajatised. Aivo korraldab Kaiu vallas aastaringselt erinevaid võistlusi, nende seas ka perespordipäevi. Kuimetsa karikaturniir võrkpallis ja lumerajavõistlused sõiduautodele on tuntuse poolest ületanud Raplamaa piirid. Poeg Taivo mälestuseks korraldab Aivo korvpalliturniiri, mis sel aastal peeti 7. korda.
Aivo Sildvee on olnud Raplamaa Tervisedendaja 2011 nominent. Kaiu vald aga Raplamaa Tervisedendaja 2012 nominent.
